E-bog-inut kusanarnerusunut siunnersuutissat 7

1

Sammisamik toqqaagit

E-bog-iliassat sumut tunngasuussanersoq ilisimalereerukku, taava atuakkiassappit isikkussaanik toqqaassaatit. Isikkussaa pingaaruteqarluinnarpoq atuakkiavit imarisaa oqariartuutaatalu oqaatiginiarneranut. Oqaatsit, assilissat allallu atuakkiap oqariartuutaanut tulluarsartussaapput.

2

Isikkua

Atuartut atuakkiamik ilusissaat pillugit oqaloqatigineranni, qinnuigissavatit ”tamakkiisumik” isiginnittariaaseqarlutik isigissagaat, immikkoortortai ataasiakkaat piinnarnagit. Isikkua ilusilersuinermi immikkoortortaavoq pingaaruteqartoq. Atuakkiami immikkoortut tamarmik suleqatigiilluarpata, allanngorarneq ataatsimoornerlu ataqatigiikkaangata, taava ilusilersuineq iluatsissimassaaq.

Aajuku assersuutit takussutissiisut qanoq qulequttat, allatat assiliartaliussallu quppernermi ataatsimi, isikkumik ataqatigiittumik pilersitsisoqarsinnaasoq.

3

Ilioqqaaneq (Typografi)

Naqinnerit sorliit atornissaannut toqqaanissaq atuakkiamut pingaaruteqarluinnarpoq. Naqinnerit ataavartumik atukkat, atuakkiavit oqariartuutaanut tulluartussaapput.

Assersuutigalugu meeqqanut atuakkianut assiliartalersukkanut naqinnerit nuannersut pinnguarpalaartut, soorlu Comic Sans imaluunniit Chalkboard SE, atorsinnaavatit, naqinnerilli taakku atuakkianut ilungersunarsinnaasunut ilisimatusarnermut tunngasunut, tulluanngillat.

 

Pingaaruteqarluinnarpoq naqinnerit toqqakkatit atuaruminartuussasut. Naqinnerit ilaat kusarnartuusinnaapput atuaruminaallutilli.

Taamaammallu pitsaasuusanngilaq angissutsit, qalipaatit naqinnerillu assigiinngiiaartut akuleriillugit atornissaat. Angissutsit ataatsit atukkit atuakkiap atuagassartaanut, kapitalit qulequtassai, quleqquttallu ataaniittussat atulerukkit, allaanernik atuinissat eqqarsaatigisinnaavat.

Naqinnerit assigiit atuakkamut tamarmut atoraanni, atuartup atuagaq atuaruminartinnerussavaa, oqaatiginiakkallu apuulluarnerusinnaallugit.

Atuaruk

4

Iluarsaassineq aaqqissuussinerlu

Atuakkiarni ilanngussatit tulleriiaarluarlugit tulluarsarlugillu inissikkit.

 

Assersuutigalugu allatat assiliartaallu eqqortumik inissisimagaanni, atuartumut eqqissimanarnerusutut misinnartarpoq. Taamaammat eqqarsaatigissavat qupperniliatit kipparissuaqqat (gitter) atorlugit allatat assiliartaalu aaqqissorluarsinnaaniassagakkit. Periarfissarpassuit pilerinartaraluaqaat taamaattorli atuaruminartuutissavat!

Atuaruk

5

Inissaqartitsigit

E-bog-ilioraanni eqqarsaatigisassaq pingaaruteqartoq tassaavoq atuartussamut ilanngukkusutarnut inissaqartitsineq. Quppernermi ataatsimi immikkuualuattut amerlavallaaraangata pingaartinnerusat ersernerlulissapput.

6

Akerleqarneq (Kontrast)

Akerleqarnissaq eqqarsaatigiuk. Immikkoortortaasa avissaanganeri, paasissutissat pineqartumut naapertuutinngitsut immikkoortillugit, paasissutissallu eqimattanut immikkoortillugit. Akerleriisitsineq ilisimaaralugu atoraanni ersarinnerulersinnaavoq. Angissutsit, qalipaatit, ilutsit qanillinerillu atornissaat eqqarsaatigiuk, oqariartuutit atuakkamiiittullu ersarissarnissaannut. Assersuutigalugu quppernerit marluk assigiinngitsunik qalipaateqarnissaat eqqarsaatigisinnaavat. Taamaasissagaanni pingaaruteqarpoq qalipaatit akerleriinnissaat. Assersuutigalugu qernertoq qaqortorlu.

Atuaruk

7

Qalipaatit

E-bog-iliarnut qalipaatissanik toqqartuileruit pitsaaqutaasinnaavoq qalipaatinik imminnut tulluartunik toqqaaguit. Taamaasinermi qalipaatinut skema-liap atornissaa iluaqutaasinnaavoq. Qalipaatinut skema qalipaatinik nuannersunik imaqartarpoq, imminnut tulluarsakkanik. Qalipaatit amerlavallaaraangata paatsiveerutitsisarput, qalipaatillu imminnut tulluanngippata atuartumut ilisimanngisaanik eqqissiviilliortitsisarput.

 

Nalinginnaasumik qalipaatit pingasut-sisamat toqqarneqartarput, atuakkiap ilusissaanut atuuttussanik.

 

Immaqa nalunngereerpat qalipaatit sorliit nuannarinerlugit. Ima ajornnanngitsigisinnaavoq, qalipaatissamik toqqammaviusussamik aallartikkaanni – asser. ”qorsuk” – taavalu taanna ersarissarnerullugu.

Qorsuk qaamasuua imaluunniit taartoq?

Ivikkatut qorsuppaluttuua, imaluunniit lime-tut?

Asingasuua ersernerluttuulluni imaluunniit sakkortua?

 

Qalipaatit assigiinngitsunik pisinnaasaqarput, assersuutigalugu, qorsuk avatangiisunut neriunnermullu qalipaataasinnaalluni, aappaluttorli misigissitsinik sakkortuunik takutitsisinnaasoq soorlu kamanneq aamma asanninneq. Tungujortoq eqqissimaneruvoq tunuarsimaarpasittoq, sungaartorlu nuannaarnermik takutitsisinaalluni.

Atuaruk

Kan du lide nyheden?

Del på Facebook
Del på Twitter
Del på Linkdin
Scroll to Top

Display-typografi:

Ordet display stammer fra engelsk og betyder bl.a. at stille til skue. Meningen med denne form for skriftype er, at fange læserens opmærksomhed. Det kan gøres ved at benytte en speciel grafisk effekt, der passer sammen med bogens indhold.

Typisk vil det være en skrifttype, der sender et signal om, hvad bogen eller kapitlet handler om. Du kan bruge display-typografi til at skabe en forventning hos læseren. Bruger du f.eks. en “gyser-agtig” skrittype som Creepster vil læseren forvente at bogen handler om noget uhyggeligt.

Hvis du derimod bruger skrifttypen Komika Title, kan læseren forvente noget der er mere muntert. Display-typografi er altså designet til, at fange opmærksomheden hos læseren.

Læse-typografi:

Kaldes også “brødtekst” eller “en tekst af en vis længde” i daglig tale. Al tekst skal kunne læses, men her er læsevenlighed sat i højsædet for at gøre det lettere for læseren. Skriftens størrelse, linjelængde og linjeafstand er de 3 vigtigste faktorer for læsevenligheden. Læse-typografi lægger vægt på “funktionen“. Det skal kunne læses uden større besvær. i Book Creator finder du en masse forskellige tekstyper. Når det gælder læse-typografi/brødtekst anbefales at du vælger skrifttyper i kategorien Standard. Du kan også tilgå de skrifttyper der i forvejen ligger på din iPad ved at vælge kategorien System Fonts.

Book Creator har også en skrifttype, der er specialdesignet til ordblinde. Denne skrifttype hedder OpenDyslexic. Denne skrifttype har ikke seriffer. Seriffer er de små fødder, som mange andre teksttyper har.
Justering er et designprincip, der refererer til opsætningen af tekst eller grafik på en side.

Du bemærker sandsynligvis ikke, når elementerne i et design er justeret korrekt, men du vil næsten helt sikkert bemærke, det, når de ikke er det. Et design med dårlig justering ser rodet og ufærdigt ud. En god justering af elementerne på dine sider vil gøre gøre din bog lettere at læse og på den måde sikre at dit budskab eller din historie, bliver tydelig for læseren.

Typer af justering

Der er flere forskellige justeringstyper, når man arbejder med grafisk design. De er baseret på hvor du placerer elementerne på din side. Her er de forskellige typer af justering, du kan bruge i dit bogdesign:

Venstrejustering

Venstrejustering er, når elementer er justeret i venstre side.

Højre justering

Højrejustering er, når elementer er justeret til højre side.

Vandret justering

Vandret justering er, når elementerne er justeret i midten af siden.

Lodret justering

Lodret justering er når elementer er justeret fra toppen til bunden af siden.

Tip:

I Book Creator kan du aktivere hjælpelinjer. de kan bruges til at placere de forskellige elementer rigtigt. Det gør du under menupunktet Editor Settings.
Lysende og livlige farver tiltrække mere opmærksomhed end de mere matte og afdæmpede farver. Hvis en enkelt sætning bliver fremhævet med en livlig farve, vil den med det samme fange læserens opmærksomhed. Det bliver tydeligt at den er vigtigere end resten. ​​

Det er godt at bruge et udvalg af forskellige komplementære farver når der skal laves design kompositioner. Hvis der anvendes for mange farver i et design, kan det komme til at fremstå uorganiseret, og usammenhængende. ​

Det samme kan ske hvis man vælger et farvetema som ikke følger almen farveteori inden for design. At udvælge den rette farvepalette til design, består af meget mere end bare at finde komplementære farver. ​

Farvernuancer kan bruges til at gruppere relaterede elementer i et design, og farve kan understøtte tyngde og afstand mellem designobjekter. Varme farver såsom rød og gul vil stå tydeligt frem i forgrunden på en mørk baggrund, hvorimod kolde farver som blå og grøn vil smelte mere sammen med en mørk baggrund. Det modsatte sker på en lys eller hvid baggrund, og det er bare sådan vores øjne er indrettet til at opfatte farver og nuancer.

Farveharmoni

Farver der passer godt sammen, skaber farveharmoni. Dette anvender designere og kunstnere til at skabe atmosfære og stemning. Hvis det er noget du vil mestre, bør du bruge en farvecirkel og kende nogle basale regler om farvekombination. 


Vi kigger her på 2 typer af farvecirkel – RYB og RGB:


RYB (Red, yellow, blue) farvehjulet er den farvecirkel kunstnere bruger, da det hjælper med at kombinere farver i maling. 


Så er der RGB (Red, Green, Blue) farvehjulet, som er designet til online og digital brug, da det refererer til miks af farver der udspringer fra en lyskilde, som f.eks. en iPad, en computerskærm eller et tv. (Additivt farveblanding). Når vi arbejder med grafisk design på iPad vil det oftes være RGB-farvehjulet, vi bruger.


Der findes 12 grundfarver i en farvecirkel. I RGB farvehjulet er nuancerne: Rød, orange, gul, neon grøn, grøn, forårsgrøn, cyan, azurblå, blå, violet, magenta, og rose. Farvecirklen kan inddeles i 3 farveområder. primær-, sekundær-, og tertiærfarver.


  • Primærefarver i en RGB farvecirkel, er farverne rød, grøn, og blå. Der laves hvid ved at blande de 3 primærfarver.

    I en RYB farvecirkel, er det farverne rød, gul og blå.
     

  • Sekundærfarver er farver der opstår ved at blande 2 primærfarver. Der er tre sekundærfarver. I RGB farvecirklen er det cyan, magenta og gul. Når du mikser lys, bliver rød og grøn til gul; grøn og blå giver cyan; og blå og rød giver magenta.

    I RYB farvecirklen er de sekundære farver lilla, orange og grøn.


TIP: Et godt værktøj til at vælge farver med, finder du på denne hjemmeside

Komplementærfarver

Farver som står overfor hinanden i en farvecirkel kalder man komplementærfarver. Modstående farver har en høj kontrast til hinanden, hvilket skaber gennemslagskraft. Sammen fremstår disse farver klarere og mere tydelige.

Monokromatiske farver

Monokromatisk harmoni fremkommer ved at sammensætte en farve med den samme farve tilsat hvid eller sort. Denne harmoni er den roligste og mest anvendte harmoni. Der anvendes én farve samt lysnede og mørknede toner af farven.

Analoge farver

Anologe farver består af 3 farver der befinder sig ved siden af hinanden i farvecirklen. Analog harmoni fremkommer ved at vælge en hvilken som helst farve på farvecirklen + den farve, der ligger enten til højre eller til venstre for denne.Brug af analoge farver giver ofte et roligt udtryk.

Saqqummiinissamut ilioraaneq (Display-typografi):

Oqaaseq display tuluit oqaasiineerpoq, ilaatigullu saqqummiinermik isumaqarluni. Naqinnerit taakku atorneri atuartup soqutiginninnerulernissaanut siunertaqarput. Taamaasiortoqarsinnaavoq atuakkap isikkussaanut tulluarsarlugu.

Imaakkajunneruvoq naqinnerit toqqakkat atuakkap imaluunniit kapitalip imarisaanik tikkuussisuusut. Saqqummiinermi inissamut ilioraaneq atorsinnaavat atuartup ilimasutsilernissaanut. Assersuutigalugu naqinnerit ”ersinartulersaarutaarpasittut” atorukkit, soorlu naqinnerit Creepster, taava atuartup atuakkap ersinartuunissaa ilimasuutigissavaa.

Naqinnerilli Komka Title atorukkit, atuartoq quianartumik ilimasulissaaq. Saqqummiinissamut ilioraaneq sanaajuvoq atuartup soqutiginnilersinnissaanut.

Atuarnermut- ilioraaneq:

”Brødtekst”-itut aamma taaneqartarpoq imaluunniit ulluinnarni; ”allataq aaliangersimasumik takissusilik”. Sunaluunniit allataq atuarneqarsinnaasariaqarpoq, uanili atuaruminassuseq pingaartinneqarpoq, atuartumut ajornannginnerulersillugu.
Naqinnerit angissusii, titarnerit takissusii aamma titarnerit akulikissusii, tassaapput immikkoortut pingasut atuaruminassusermut pingaaruteqartut. Atuarnermut ilioraaneq ”siunertamik” pingaartitsisuuvoq. Ajornanngitsumik atuarneqarsinnaasariaqarput. Book Creator-imi naqinnerit assigiinngitsorpassuit nanisinnaavatit. Atuarnermut imaluunniit allatanut ilioraanissaq pineqartillugu naqinnerit Standard innersuunneqarput.

 

Naqinnerit assigiinngitsut iPad-imeersut aamma atorsinnaavatit, immikkoortut System Fonts toqqarlugit.

 

Book Creator aamma assigiinngitsunik naqinneqarpoq, naqinnernik takunnissinnaangitsumut (ordblinde). Naqinnerit taakku ateqarput OpenDyslexic. Naqinnerit taakku seriffer-eqanngillat. Seriffer tassaapput naqinnerni isigaasaaqqat, taakku naqinnerni assigiinngitsuni allani amerlasuuniittarput.

”Justering”, tassaavoq ilusilersuinermi tunngaviusartoq, taannalu quppernermi allatanut imalunniit assiliartanut aaqqissuussinermut tunngasuuvoq

 

Allatami ilusilersuineq iluartumik aaqqissugaasimappat maluginaviarunanngilat, taamaattorli pinngitsoornak malugissavat aaqqissugaanerlussimappat. Allataq aaqqissugaanerluttoq tukappasillunilu piareersimanngitsutut isikkoqartarpoq. Allatatit quppernermi aaqqissuulluagaappata, atuakkiaq atuaruminarnerussaaq, taamaasillunilu oqariartuutitit imaluunniit oqaluttuat atuartumut ersarinnerulissapput.

 

Aaqqissuussinerit assigiinngitsut

 

Aqqissuussinermut periarfissat assigiinngitsuupput, ilusilersuinermik suliaqaraanni. Quppernerup sortaani inissiiniarneq apeqqutaalluni. Aajuku aaqqissuussinermut atortut assigiinngitsut, atuakkiappit ilusissaanut atugassat:

Saamimmut aaqqiineq (venstrejustering)

Saamimmut aaqqiineq, tassaavoq allataq saamiata tungaanut aaqqinniaraanni.

Talerpimmut aaqqiineq (højre justering)

Talerpimmut aaqqiineq, tassaavoq allataq talerpiata tungaanut aaqqinniaraanni.

Sanimukaartunik aaqqiineq (Vandret justering)

Sanimukaartunik aaqqiineq, tassaavoq allatat quppernermi qeqqanut aaqqinniaraanni.

Ammukaartunik aaqqiineq

Ammukaartunik aaqqiineq tassaavoq allatat quppernermi qulaaniit ataanut aaqqinniaraanni.

Siunnersuut:

Book Creator-mi ikiorsiissut (hjælpelinje) atorsinnaavoq. Taanna atorsinnaavat allatat assiliartallu quppernermi iluartumik inissinnissaanut. Taamaasiorsinnaavutit menu-mi uani: Editor Settings.

Qalipaatit qaamasut uummaarissullu alaatsinaanneqarnerusarput, qalipaatinut ersarinnginnerusunut sanilliullugit. Oqaaseqatigiik ataaseq qalipaatigissaartinneqarpat, atuartumit ingerlaannaq maluginiarneqassaaq. Pingaarnerunera ersarississaaq.

Ilusilersuniaraanni qalipaatit assigiinngitsut imminnut tulluartut atussallugut pitsaasuuvoq. Ilusilersuinermi qalipaatit amerlavallaat atoraanni, tukattutut ataqatigiinngitsutullu isikkoqalersinnaavoq.

Aamma taamaasisoqarsinnaavoq qalipaatinik toqqaanermi, ilusilersuinermi qalipaatit nalinginnaanerusut atunngikkaanni. Ilusilersuinissamut qalipaateqatigiinnik toqqaaniarneq, qalipaatinik imminnut tulluartunik ujaasineruinnanngilaq.

Qalipaatit allanngoralaartut atorneqarsinnaapput ilusilersuinermi sammisanik ataqatigiissaarinermut, qalipaatillu atorneqarsinnaallutik ilusilersukkap immikkoortortaasa pingaartinnerannut immikkoortinnissaannullu. Qalipaatit kissalaartut, soorlu aappaluttoq sungaartorlu, taartumik tunuliaquteqarlutik, ersarinnerussapput, illuatungaanulli qalipaatit nillataartut soorlu tungujortoq qorsullu, tunuliaqummut taartumut ilassuutiinnassallutik. Illuatungaanut pisarpoq qaamasumik imaluunniit qaqortumik tunuliaquseraanni, qalipaatinik paasinittariaaseqarnitsinnut isigut taamatut aaqqitaapput.

Qalipaatit imminnut ataqatigiilluartut

Qalipaatit imminnut tulluartut, ataqatigiissitsisarput. Ilusilersuisartut eqqumiitsuliortullu tamanna atorluartarpaat, misigissutsinut sunniutaasinnaasunik pilersitsiniarnerminni. Tamanna ilikkarusukkukku, qalipaatit ammalortunngorlugit inissitat (farvecirkel) atoruk, qalipaasersuinermilu ilisimasat tunngaviunerusut ilisimasariaqarpatit.

 

Qalipaatit ammalortunngorlugit inissitat assigiinngitsut marluk takulaassavagut – RYB aamma RGB:

RYB (aappalutoq, sungaartoq, tungujortoq) tassaapput qalipaatit eqqumiitsuliortut atortagaat, qalipaatit ataqatigiissarnissaannut iluaqutaasarmata.

Taava aamma RGB ammalortuliaavoq (aappaluttoq, qorsuk, tungujortoq), taannalu digitalikkut online-kkullu ilusilersuinissamut sanaajuvoq, qalipaatinut akuleriiaanut qaamanermiit pilersitameersuummat, sorlu iPad-imit, qarasaasiap skærm-ianiit imaluunniit tv-miit. (Additiv farveblanding). iPad-imi ilusilersuigutta qalipaateqatigiit ammalortumiittut RDGB-t atornerusarpagut.

Qalipaatit ammalortumut inissitat 12-uupput. RGB-miipput: Aappaluttoq, orange, sungaartoq, qorsuk qaamasoq, qorsuk, cyan (tungujortoq qaamasoq), azurblå, (immatut qalipaatilik) tungujortoq, tunguusaq, magenta (tunguusaq), aappaluartorlu. Qalipaatit ammalortumiittut assigiinngitsunut pingasunut aggorneqarsinnaapput. Primær-, sekundær-, aamma tertiær, (salleq, tulleq, pingajoq).

​

  • Qalipaatit salliusut RGB-mi ammalortumiittut tassaapput aappaluttoq, qorsuk aamma Qaqortoq pilersittarpoq taakku qalipaatit tunngaviusut akuleriikkaanni.

    RYB-mi aammalortumiittut tassaapput aappaluttoq, sungaartoq aamma tungujortoq.

  • Qalipaatit tulliusut pinngortarput qalipaatit salliusut marluk akuleriikkaanni. Qalipaatit tulliuttut pingasuupput. RGB-mi tassaapput cyan(tungujortoq qaamasoq), magenta (tunguusaq) aamma sungaartoq. Qaamaneq akoorukku, aappaluttoq qorsullu sungaartunngortarpoq; qorsuk tungujortorlu cyan-inngortarpoq (tungujortoq qaamasoq); tungujortoq aappaluttorlu magenta-nngortarpoq (tunguusaq)

    RYB-imi qalipaatit tulliuttut tassaapput tunguusaq, orange aamma qorsuk.

Siunnersuut: Qalipaatissanik toqqaaniarnermi una nittartaqaq denne sakkussatut pitsaasuuvoq

Qalipaatit illuatungeriissut

Qalipaatit ammalortumi
Qalipaatit ammalortumi akileriisillugit inissitat taaneqartarput qalipaatit illuatungeriissut.
Qalipaatit taamatut inissitat akerleriipput, tamannalu sakkortuumik oqariartuuteqartitsisarpoq. Qalipaatit taakku peqatigiillutik ersarinnerusarput.

Qalipaatit monokromatiskiusut

Qalipaatit tulluartut pilersinneqartarput, qalipaat qalipaateqamminik qernertumik imaluunniit qaqortumik akuneqarsimasumik akoorneratigut. Taanna tulluarsaaneq eqqissisimasuunerpaavoq atorneqarnerpaallunilu. Qalipaat ataasiinnaq atorneqartarpoq, qaamanerutittarlugu taarnerutittarlugulu.

Qalipaatit analog-iusut

Qalipaatit analog-iusut tassaapput qalipaatit pingasut, qalipaatit ammalortumik inissitami sanileriissut. Analog-imi qalipaatit tulluartut pilersarput, qalipaatit ammalortumik inissitat arlaalluunniit + qalipaat saamiatungaani imaluunniit talerpiatungaani inissisimasoq. Qalipaatit analog-iusut eqqissisimatitsisuusarput.