Mette Willumsen Danmarkimi najugaqarpoq – kisiannili Kalaallit Nunaanni ilinniartitsisutut sulilluni. Avinngarusimasumiillu atuartitsinermini pilersinniagarivaa atuartitaminut ataasiakkaanut qanilaartumik attaveqalernissaq. Tamannami avinngarusimasumiit atuartitsineq iluatsilluassappat matuersaatit ilagimmassuk.
Aarhusimi nal. ulloq qeqqarpoq. Mettep qarasaasiami saavata tungaani issiavoq Zoomilu atorlugu atuartitani attaviginiarlugit sianerfiginikuullugit. Atuartitaalu 3.411 km-isut ungasitsigisumiittut attaveqarnissamut piareersaleruttorput. Mette ullaap tungaaniit piareersariarluni pisuttuarpoq. Maannalu sulineq aallartilerpoq. Gustaap Maniitsumi ilinniartitsisuusup Zoom ammarpaa Mettelu ilassiorlugu. Taava Gustaap iPadini ammasoq nassarlugu eqqamini atuartutt klassiannut iserpoq taamallu atuartut ataasiakkaarlutik tulleriiaarlutik isaalerput Mettelu tileriiaarlutik oqaloqatigalugu.
“Aallaqqaataani kalaallisut oqalunnerupput. Pingaartuuvormi toqqissilluni attaveqaqatigiinnissaq. Takorloorneqarsinnaagaluartorlu tamanna skærmikkut pilersissallugu ajornakusoorsinnaasoq, taamaanngilaq, akunnermilu tatiginnittumik attaveqarneq Mettep naatsorsuutigisaanit ajornannginnerujussuarmik ingerlavoq, maannalu imminnut qallunaatut tuluttullu oqaluuttalerput.”
“Paasivara immitsinnut ungasikkaluaqaluta akunnitsinni qanilaartumik attaveqaqatigiissinnaalluta. Sulilu pissangasutut ilillunga eqqaasarpara avinngarusimasumiit Maniitsumut atuartitseqqaalernera. Tassami atuartut ataasiakkaarlutik tulleriiaarlutik isaapput oqaloqatigilerlungalu, ila tupaallan-naqaaq,” Mette Willumsen 56-inik ukiulik oqaluttuarpoq. Taanna Kivitsisa tunngavigalugu avinngarusimasumiit atuartitsinissamut atatillugu Maniitsumi Kilaaseeqqap Atuarfiani klassinik assigiinngitsunik qallunaatut tuluttullu ilinniartitsisussatut atorfinitsinneqarsimavoq Mette Nuumminngaanneersuuvoq kisiannili ukiup aappaata affata matuma siorna Danmarkimut nuusssimalluni, tassanngalu nunatsinni meeqqat atuarfianni sulinini nangissinnaasimallugu. Marloriarluni Maniitsumiittarsimavoq atuartitassani qanimut ilassiartorlugit. Siullermik junip qaammataagaa aappassaanillu augustip qaammataagaa ornippai, maannalu sapaatit akunneri pingasut digitaliusumik atuartitsineq ingerlallugu.
“Ajornaatsuinnaanngilaq. Sulinaqaarmi, namminermi atuartitseriaasissatsinnik pilersitsiniartussaa-vugut. Ajugaasimaaqaangali. Nuannersumimmi tupaallaatigaara, atuartut pilersinneqartumik tigu-silluarnerat,” nassuiaavoq
Ataasiakkaaraluni oqaloqatiginnittarneq qanilaartumik attaveqalernermik pilersitsisarpoq.
Mette ukiorpassuarni meeqqat atuarfianni sulinikuuvoq attaveqarnerullu tunngasortaanik pingaartitsisuulluni. ”Qanimut oqaloqatigiittarnerit pikkoriffigaakka, atuartunillu ataasiakkaanik oqaloqatiginnittarneq nuannarisuullugu. Taamatummi iliornermi qanillilluartarpakka,” Mette oqarpoq nangillunilu oqaluttuaralugu, qanoq oqaloqatiginninnissat piareersagaatigisartut – soorlu Angusakkamik taasamik piareersaneq eqqarsaatigalugu.
Mettep paasivaa, qanoq atuartut ataasiakkaartittsilluni oqaloqatigiittarnerit ippiornartinngitsigigaat. Tassami taamatut periuseqarnermi ataaseq kisimi pinnani klassiminnit aniagallartarput atuartitsi-sorlu marluinnaallutik oqaloqatigiissinnaalersarlutik.
”Imaassinnaavoq peqqutaasoq atuartut aamma ulluinnarminni qanilaartumik attaveqarnissaq pingaartitarigaat”, Mette oqarpoq. Paasisimavaalu sapaatit akunnialuinnaat avinngarusimasumiit atuartitsereerlunilu, qanoq assigiinngitsigisut avinngarusimasumiit atuartitsisarneq sanilliullugu inimeeqatigiilluni atuartitsinermut. Sakkussammi nutaat ilinniagassaapput atuartut peqatigalugit aallartinniagassat.
”Siammasissumik isigalugu suut tamarmik akimut erseqqaarinnerulersarput,” oqarpoq nangillunilu:
”Siunnerfiit atuartullu suliassaat soorluli erseqqaarinnerulersartut, allatummi tunngaveqarluni sammisassanngortaramik, atuartitsivimmi inimiinnermit allaanerusumik”, suummi tamarmik nassuiarluartariaqarmata, tamannalu sutigut tamatigut tunngaviuvoq – aamma suleqatinik aqutsisunillu suleqatiginninnissat eqqarsaatigalugit. Gangimimi naapiinnarneqarsinnaanngillat.”
Mettep Maniitsmi iliniartitsisut, Ella aamma Gustaat peqatigalugit kissaatigivaa, avinngarusimasumiit atuartitsinermik misileraanissaq atuartitsilluarnissamillu ujartuinissaq. Atuartitsissutissanillummi piareersaaqatigiittarput. Siullermik Mettep atuartut ataasiakkaarlugit oqaloqatigisarpai, kisiannili siunissami ataatsimoortinnerusalissallugit. Aqqutaanilu suleriusissat piukkunnarnerpaat nassaariortorneqarput, tamannalu piffissamik atuinarpoq.
Maanna Qallunaat Nunaanni nalunaaqutaq unnugialeraa arfininngorpoq taamallu Mettep Aarhusimi najukkaminni allaffianut nerisassarsunnialaaq annguppoq. Mettemmi uia Vilhelm igasumut ilinniartoq nerisassiorpoq. Tamannarpiarmi peqqutigalugu Danmarkimut 3.411-isut ungasitsigisumut nuunnikuupput. Ilinniarnerminik naammassippat Maniitsumut uteqqinniarput. Maannalu igaani naammasivai, nerisinnaalerpullu.
Mettep qarasaasiakkut attaveqarnini qamippaa ulloq takisooq sulereerluni. Nuannaaqalunilu qujamasuutigaa, qarasaasiakkut nunatsinni atuartitani ilinniartittuarsinnaagamigit.
Kivitsisap avinngarusimasumiit atuartitsinermut atatillugu programmia
- Mettep ingerlataa Kivitsisap avinngarusimasumiit atuartitsinermut atatillugu programmianut ilaavoq
- Programmip iluaniipput siullermeerutaasumik ingerlatassatut aaliangiussat assigiinngitsut 18-iusut
- Ingerlatassat tamarmik assigiinngitsunik qitiutitanik sammiveqarput atuinissallu assigiinngisitaartuullutittaaq
- Programmi aqqutigalugu anguniagaavoq, meeqqat atuarfiisa pitsaasumik avinngarusimasumiit atuartitsiviusinnaalernissaat
- Ilinniartitsisut tamarmiusut ingerlaavartunik pikkorissartitsinerni ilaasarput ilitsersuisumillu suleqateqartarlutik
- Nuummi Ilinniartitsisunngorniarfimmi ilisimatusartuusut ingerlanneqartut malittarivaat misilittagaalersullu katersorlugit.