Qaammatip ataatsip missaata siorna Kivitsisami alisissumit atuartitsisut 16-it Nuummi siullermeerlutik naapimmata kiinnat qungujulasut, alapernaanneq nerriviullu qaani teknikkikkut atortorpaaluit takussaapput. Qungujulanermut peqqutaasoq ilaatigut tassaavoq ilinniartitsisut alisissumik ilinniartitsinissaminnut qanilaartumut isumassarsiornartumullu atugassaannik tunniussisoqarmat – namminneq atuartuutitilluunniit sumiikkaluarpataluunniit atugassat.
Atortussaq nutaat Oak Foundation Denmark-imiit aningaasalerneqartut ilaatigut imarai MacBooki, assiliissut, qulleq, pooqattarlu atortussiat tamaasa angallanneranni atugassaq. Tamanna alisissumik atuartitseriaaseqarnermi pitsaasumi alloriarnerusoq pingaarutilik.
“Pooqattaq ammarakku nuannaajallattorujussuuvunga”
Johannes Løvstrøm, Saattuni Muusap atuarfiani ilinniartitsisoq aqutsisorlu aammalu Ikerasammi Niaqonarnilu atuarfimmi alisissumit atuartitsisuusoq oqaluttuarpoq. “Atuartitsisarnerma ineriartortinnissaata pitsaanerulernissaanut periarfissat nutaat ingerlaannaaq takusinnaavakka”.
Atortussiaannaanngitsut
Alisissumit ilinniartitsinerup atuartunut ilinniartitsisutut ilinniartitsisumik ilinniartitsisoqalernissaanut pitsaasumik atuartitsinissamut periarfisseerujussuarpoq. Alisissumilli atuartitsineq iluatsissappat atuartitsinerup eqqarsaatigeqqinnissaanik nittartakkakkullu ingerlanneqarnissaata nalimmassarnissaa pisariaqarpoq.
“Manna ukiualunni nalinginnaasunik atuartitsisarnerma nalinginnaasup saniatigut alisissumit ilinniartitsisareerpunga. Paasigaluarpara skærmip saanut ingiinnarlunga nalinginnaasumik atuartiinnarsinnaanagit” Johannes nassuiaavoq. “Atortuli nalequttut pilersaarusiorluarnerlu aqqutigalugit ajornanngilaq. Paasivarput atuartunut pitsaasumik attaveqarluarsinnaallutalu ilinniartitsilluarsinnaalluta”
Qarasaasianik, kabelitassaannik assiliivimmillu tunniussineq siullertut alloriarneruvoq. Teknologi tunngaviusoq, taannali atuartitsineq isumaqarlualersinniarlugu pimoorussinatunngortinniarlugulu atuartitseriaatsimik akulerunneqassaaq.
Assaat asulisinneqassapput
Atuartitsinermi atortussiani tunniunneqartuni assiliissut maluginiagassaavoq, taanna atorlugu atuartitsiut suliat suliarinerini takutitsinissaminut periarfississavai – assersuutigalugu qanoq titartaassanersut, allassanersut suliarluunniit suliarissaneraat. Taanna atuartitsinermut digitaliusumut tigussaasumik suliaqarnermut akulerutsitsinissamut periarfissiissaaq. Taamaalilluni digitaliusumik analogiusumillu atassusiisinnaavugut atuartitsinerlu uummaarissitillugulu paasinarsarsinnaavarput. Digitaliusut isumaqartumik atorneqartassapput. Ulloq naallugu atuartut skærmip saavaniissanngillat. Naamerluinnaq! Aamma alisissumit atuartitsinermi. Nikuillutik misissuissapput, misileraallutik saqqummiillutillu.
Johannes Saattuni angerlarsimaffinnimiippoq atortussiarllu fysikimi alisissumit atuartitsinermini atulereerpai.”Soqutiginartortaa sakkussatta akulerutsinneranniippoq. iPad’itsinni sakkussaqareeqaagut, pingaarnermilli assiliivik nutaanik periarfissiivoq. Ippassigami alisissumit atuartitsininni vandraketiliorpugut misilerarlugillu. Atuartitsinerup aaqqissornera ajornannginneroqaaq. Atuartut apeqqutaat aamma akilluarnerusinnaalerpakka qanorpiaq iliornera takutissinnaagakku. Ingerlalluarnarneroqaaq”
Ilinnialli atortissuaat taamaatiinnarlugit atugassiaanngillat. Aatsaat atuartunut atortussiat takkuttussat taakkununnga atassuserneqarpata periarfissat annertunerujussuanngussapput.
Atuartut aamma nammineq karsissaminnik pissapput
Ukiup atuarfiusup tulliata ingerlanerani atuartut alisissumit ilinniartitsisarfiusut atuartitsinermut iluaqutaasussamik pigisassaminnik karsinnassapput atortussianik imalinnik. Imarisassaai suli isersugaataapput, Kivitsisalli neriorsuutigaa nuannersuussasut, tupaallannartuullutik ilikkariartortitsilluassasullu.
Taakkuttaaq Oak Foundation Denmark-imit aningaasalerneqarput.
“Alisissumit atuartitsineq qanilaartuullunilu uummaarissuussappat atortussiat naleqquttut piginissaat piumasaqaataavoq. Qularutiginngilarput ilinniartitsisunut atuartunullu atortussiat taakku ingerlalluarnerulernissamut alloriaataalluarumaartut. Ilinniartitsisut atortussaqalerput ersarinnerusumik atuartitsinissaminnut, atuartullu atugassaat atulerpata atuartitsinerup, atuartunik issiaannartitsinani digitaliusut analogiusullu akulerullugit atuartinnerisa ingerlannissanut, periarfissaqarneriulissapput.” Rune Nydam Bundgaard, Kivitsisap allattoqarfiani pisortaasoq, nassuiaavoq.
Ineriartornerujussuarmi alloriarneq pingaarutilik
Meeqqat atuarfiani alisissumit atuartitsineq ukiuni kingullerni ineriartorsimavoq. Kivitsisami misiliutitut suliniutit 14-iusut 2021-mi aallarnerneqarput. Piffissami siullermi misillittakkat ilisimasallu teknologomik pamersaanikkullu ingerlariutsimik pitsaanerulersitsinissamut pigffissap ingerlanerani atorneqartarput..
Nuummi, alisissumit atuartitsisut siullermeerlutik naapiffiat, alisissumit atuartitsinerup ingerlaqqinnissaannut pingaarutilimmik alloriarneruvoq. Ilinniartitsisut ilisimasaminnik avitseqatigiinnissaminnut isumassarsiornissaminnut periarfissinneqarput, kajumissuseqarluartumillu pisoq atuartunut tamanut – sumiluunniit najugaqaraluarpata – ilinniartitsisunut qanilaartunit pikkorsissunillu pitsaasumik atuartitsinneqarnissamut – tunniusseqataalluartussaanernik isumaqarneq malunnaqaaq.
“Ingerlarujoortuarsinnarpugut”, Johannes oqarpoq. “Unali aqqutissamut pitsaasumut siullertut alloriarfittut misinnarpoq”